echoes of a lost language

 

synthax error relic

 

riddim null

 

metanoia

 

resonanta errata

 

cryptoscratch

 

enter the untitled i

 

enter the untitled ii

 

enter the untitled iii

 

cadentia fracta

 

cartesian burst

 

andante corrupto i

 

andante corrupto ii

 

hei hoi remix

 

liquid samizdat

 

mental reconstruction

 

progress regress

 

decoded breakbeat

sotto distorto

 

void file

 

waves of noise

 

waves of noise ii

 

allegro glitchando

 

grid entity // phantom topology

 

exhibition view

 

semionaut segab sageli postkontseptuaalsete kunstipraktikate rangust ja neutraalsust sellega, mida võiksime nimetada küberorgaaniliste ajulainete errorismiks. osaline operatsiooniskeemide kustutamine, dekodeeritud kujutiste break-beat, usaldus müra vastu, pime tekstiloogikate järgimine, mis viivad meta-tähendusteni ja tühikuteni — need on peamised toimivad printsiibid. siiski astub siia mängu ka psühhedeelsete glitšide mõiste, nii iseeneses, manifestina, kui seoses konkreetse nõukogudeaegse eesti avangard-underground-kunstiga, mis põhines konkreetse luule võtteil ning mis on muteerunud, scratch’itud ja seeläbi saanud uue elu

psühhedeelia on kui kriitiline kognitiivne tehnoloogia, mis on suunatud meie mustrituvastuse manipuleerimisele hallutsinatoorse kogemuse suunas. ühelt poolt toovad need tööd läbi scratch’imise ja vigastamise anonüümsetesse andmevooludesse ja masinlikesse mustritesse tagasi inimliku puudutuse; teisalt esitavad nad täiendava filosoofilise küsimuse normaalsuse kohta — probleem seisneb tegelikult selles, kas me saame mehhanistliku, ette korraldatud maailma koodi pidada üldse normaalseks või on see pigem pigem repressiivne. viimase puhul oleks normaalne hoopis maailm, kus kontroll Imaginaarse sfääri üle libiseb tasapisi käest ja vabastab lacaniliku Reaalse. tähtede sulamine vedelateks tähistajateks ja fraktaalideks märgib Reaalse läbimurdu, mis hakkab meie ratsionaalset mõtlemist relativiseerima. kummitustele antakse kõneõigus andmeväänamise kaudu, kuni jäigad mustrid hakkavad rääkima omaenda lugu — hoolimata sellest, et filosoofilisemad küsimused võiksid antud juhul avatuks jääda

teine võimalus andmevoogude manipuleerimisel on kontrollida sisendfiltrit, mille tulemuseks on morbiidselt mehhanistlikud kujutised. sõnade, tähtede ja kirjavahemärkide maagilised ja mantralikud kordused viivad kõigi sisemiste narratiivide sulamiseni. domineerivate ja hieraatiliste suhete tühjaks valgumine vormib taas kord võõristava tühjusekoori